Akujaam kriisiolukorras - Kui palju on sellest abi

Laetud telefonist on kriisi ajal kasu nii lähedastega ühenduse hoidmiseks kui ka ametlike teadete lugemiseks. Väike lamp aitab pimedas ravimeid leida ja raadio olukorrast ülevaadet saada. Nende võimaluste säilitamiseks võib piisata märksa väiksemast energiavarust kui kodu tavapärase elu jätkamiseks.

Akujaam salvestab piiratud koguse elektrit, mitte ei tooda seda iseseisvalt juurde. Energiakriisi, taristurikke, pika elektrikatkestuse või sõjaolukorra puhul võib sellest olla oluline abi, kuid ainult seni, kuni jagub akut või leidub võimalus seda laadida. Mõistlik eesmärk on hoida vajalikud seadmed kasutatavana, mitte asendada kogu kodust elektrivõrku.

Millist abi võib akujaam kriisiolukorras pakkuda?

Suurema kriisi puhul ei pruugi elekter, side, vesi ja transport toimida harjumuspäraselt. Ka katkestuse lõpp või järgmine laadimisvõimalus võib olla teadmata. Siis on akujaama peamine väärtus võimalus otsustada, milleks allesolevat elektrit kasutada.

See võib anda aega lähedastega plaani kokku leppida, vajalikku infot salvestada või õhtul turvaliselt toimetada. Kaasaskantava jaama saab vajaduse korral teise kohta viia, kuid selle kaal ja laadimisvõimalused peavad sobima päris olukorraga. Suur aku, mida pole võimalik liigutada või laadida, ei lahenda kõiki vajadusi.

Eristada tasub esimest õhtut ja mitmepäevast toimetulekut. Esimesel õhtul võib tunduda mugav ühendada jaamaga kõik tavaliselt kasutatavad seadmed. Kui elektrit pole ka ülehomme, muutub sama varu palju väärtuslikumaks telefoni ja mõne lambi jaoks.

Millele anda elektrit esimesena?

Alusta seadmetest, mis aitavad infot saada, suhelda ja hädavajalikke toiminguid teha.

• Telefonid ja väikesed akupangad. Hoia alles võimalus võtta ühendust ning lugeda teateid. Kõigi pereliikmete telefonide pidev aktiivne kasutamine pole sama mis nende kasutusvalmis hoidmine.
• Raadio ja muud infoallikad. Patareitoitel raadio töötab akujaamast sõltumatult; laetava raadio varu saab sobiva ühendusega täiendada. Salvesta vajalikud kontaktid ja juhised ka võrguühenduseta kasutamiseks.
• LED-valgustus. Pealamp ja väike kohalik valgusti on praktilisemad kui terve elamise valgustamine.
• Sideseadmed. Ruuterile või muule sidevahendile tasub elektrit anda siis, kui ühendus tegelikult toimib. Töötav koduruuter ei taga internetti, kui teenusepakkuja taristu on rivist väljas.
• Valitud koduseadmed. Vajaduse järgi võivad esmatähtsad olla külmik, veepump või küttesüsteemi juhtimine. Nende lisamine muudab energiavajadust ja nõuab sobivuse kontrolli.

Koduseadmete ühendamist ja käivitumist käsitleb põhjalikumalt akujaama kasutamine elektrikatkestuse ajal. Kriisiplaanis otsusta esmalt, millise seadme seiskumisel oleks perele kõige tõsisem tagajärg.

Kui palju aitab 500, 1 000 või 2 000 Wh?

Järgmine tabel võrdleb täis akusid 85 % kasutatava energia planeerimiseeldusega. Väiksema koormuse näites töötavad korraga 15 W sideseade ja 10 W LED-valgustus, kokku pidevalt 25 W. Teine näide on ühtlane 100 W kogukoormus, näiteks säästlik arvutikomplekt koos sideseadmega. Need on valitud näidisvõimsused, mitte mõõdetud seadmeandmed.

Aku nimimaht	Kasutatav energia 85 % eeldusega	25 W pidev kogukoormus	100 W pidev kogukoormus
500 Wh	425 Wh	umbes 17 tundi	umbes 4 tundi ja 15 minutit
1 000 Wh	850 Wh	umbes 34 tundi	umbes 8 tundi ja 30 minutit
2 000 Wh	1 700 Wh	umbes 68 tundi	umbes 17 tundi

Iga tööajaveerg on eraldi kasutusnäide, mitte sama aku kaks järjestikust ülesannet. Näiteks 1 000 Wh jaama 34 tundi ei tähenda, et lisaks saaks veel arvutit kaheksa tundi kasutada. Kõik tarbijad võtavad energiat ühisest varust.

Need on arvutuslikud hinnangud, mitte garanteeritud tööajad. Tegelikku tulemust mõjutavad tarbimine, aku seisund, temperatuur ja inverteri ehk 230 V muunduri omatarve. Eriti väikese koormusega võib omatarbe osakaal olla suurem kui 85 % eeldus arvestab. Tabel ei jäta eraldi energiavaru ootamatusteks ega kinnita väljundvõimsuse piisavust.

Kui kasutad lampe ainult õhtul ja sideseadet vajaduse järgi, jaotub sama energia pikema aja peale. Samas lisab iga uus tarbija kulu. Oma vajaduse täpsemaks hindamiseks vaata, kui suurt akujaama sinu seadmetele vaja on.

Mida akujaam kriisi ajal ei lahenda?

Terve kodu pikaajaline elektriküte ei ole tavalise kaasaskantava akujaama realistlik ülesanne. Samuti ei saa väikesest energiavarust pidevalt toita mitut suurt köögiseadet, boilerit ja muid võimsaid tarbijaid. Piisav väljundvõimsus tähendab võimalust seadet käitada, mitte lubadust seda kaua teha.

Akujaam ei taasta katkenud mobiilivõrku, veevärki ega kaugkütet. Küttesüsteemi pumba toitmisest võib olla abi ainult siis, kui ülejäänud süsteem saab toimida. Laetud telefon aitab sidet kasutada, kuid ei taga selle olemasolu.

Ka suur aku ei anna piiramatult elektrit. Kui järgmine laadimine on teadmata, tuleb käsitleda laetust lõpliku varuna. See ei muuda akujaama kasutuks: väikese energiakuluga saab säilitada olulisi võimalusi, kuid nende kõrval peab olema plaan vee, toidu ja sooja jaoks.

Kuidas piiratud energiavaru mõistlikult kasutada?

Lepi perega kokku, milleks elektrit hoiate. Näiteks võivad esmatähtsad olla telefonid, raadio ja õhtune valgus. Sülearvuti kasutamine või kodumasina käivitamine võiks olla teadlik otsus, mitte harjumus. Nii ei kulu ühine varu märkamatult ühe inimese mugavusele.

Kasuta väikese energiakuluga seadmeid: kohalikku LED-valgustit, pealampi ja vajaduse korral lauaarvuti asemel sülearvutit. Telefoni energiasäästurežiim ja mittevajalike rakenduste sulgemine vähendavad laadimisvajadust. Väldi tarbetut videovaatamist ja pidevat uudisvoo värskendamist.

Lae vajalikke seadmeid enne nende täielikku tühjenemist ja siis, kui saad laadimist jälgida. Korraga ei pea laadima kõiki kodus leiduvaid akusid. Väikese akupanga laadimine annab telefonile liikuva varu, kuid lisalaadimisahelas tekivad kaod; ära kanna energiat ühest akust teise ilma praktilise põhjuseta.

Kui ruuteri ühendus puudub, ära jäta seda lihtsalt lootuse peale pidevalt tööle. Kontrolli olukorda vajaduse järgi, järgides ametlikke teateid. Ära siiski lülita kogu pere sidevahendeid korraga välja: säästmine peab jätma võimaluse vajalikku infot ja ohuteavitusi vastu võtta.

Lülita mittevajalikud akujaama väljundid välja. Sobiva USB-väljundi kasutamine võib vältida asjatut 230 V muundamist, kuid kaabel ja väljund peavad seadmele sobima. Vaata laetust ning tarbimist regulaarselt ja vähenda kasutust enne, kui aku on peaaegu tühi.

Mis saab siis, kui kriis kestab mitu päeva?

Pika katkestuse korral muutub määravaks see, kas saad päeva jooksul kulutatud energiat taastada. Täis aku on algvaru; laadimisallikas määrab, kas jaamast on kasu ka järgmistel päevadel.

Laadimine mujal on võimalus, kui leiad toimiva elektriühendusega koha, kuhu on ohutu minna ja kus laadimine on lubatud. Arvesta sõidu, laadimisaja ning sellega, et ära viidud jaam ei toida koduseid seadmeid. Ära eelda, et sugulaste kodus või avalikus hoones on kindlasti elekter olemas.

Sõidukist laadimine võib sobiva sisendi ja kaabliga energiavaru täiendada. See sõltub ühenduse võimsusest, sõiduajast ja kütuse või sõiduki enda akuvaru olemasolust. Väldi auto käivitusaku tühjendamist; lühike sõit ei pruugi jaama märkimisväärselt laadida.

Päikesepaneelid aitavad ainult tegelikult kogutud energia ulatuses. Eesti talvine lühike päev, madal päike ja pilvisus piiravad tootmist, mistõttu ei tasu talvist kriisiplaani rajada üksnes paneelidele. Enne ühendamist kontrolli päikesepaneeli sobivust akujaamaga.

Sobiv kütusegeneraator võib laadida ühilduvat akujaama, kui selle väljund vastab laadimissisendi nõuetele. Kaasaskantav sisepõlemismootoriga generaator peab töötama õues, eemal hoone avadest ja õhuvõtukohtadest: heitgaaside vingugaas on eluohtlik. Lisaks on vaja kütust ja ohutut kasutuskohta.

Ükski neist võimalustest pole kriisi ajal kindel. Tee põhiplaan olemasoleva varu järgi ning käsitle ebakindlat lisalaadimist võimaluse, mitte lubadusena.

Kas akujaamast piisab kriisiks valmistumiseks?

Päästeameti koduste varude soovitused lähtuvad sellest, et majapidamine suudaks vähemalt nädala iseseisvalt toime tulla. See ei tähenda nõuet osta nädalaks kogu kodu toitvat akut. Varud ja tegevusplaan peavad vähendama sõltuvust katkenud teenustest.

Joogivesi, sobiv toit, vajalikud ravimid ning patareidega lamp ja raadio jäävad oluliseks ka akujaama olemasolul. Külmkapita säiliv ja kuumutamist mittevajav toit vähendab elektrivajadust. Hoia varud kasutuses ning täienda neid, et need oleksid vajaduse korral kõlblikud.

Kui pereliige sõltub elektrilisest raviseadmest, lepi varutoite nõuded ja katkestuse tegevusplaan kokku ravimeeskonna või seadme tarnijaga. Tavaline kaasaskantav akujaam ei ole pelgalt pistikupesa või UPS-funktsiooni tõttu sertifitseeritud meditsiiniline varutoitelahendus.

Mõtle läbi ohutu alternatiivne kütmine või koht, kuhu külma kodu asemel minna. Jälgi ametlikke teateid, hoia olulised kontaktid paberil ning lepi lähedastega kokku kohtumispaik side puudumise puhuks. Akujaam ei asenda majapidamise kriisiplaani ega ole põhjus eirata varjumis- või evakuatsioonikorraldust.

Kokkuvõte: kui palju on akujaamast tegelikult abi?

Akujaam võib kriisi ajal anda sisulise eelise: vajalik telefon püsib laetud, pimedas on valgus ning sobivad väikesed seadmed jäävad kasutatavaks. Abi kestus sõltub aku mahust, tarbimisest ja laadimisvõimalustest. Kõige töökindlam plaan ühendab säästliku elektrikasutuse koduste varude ja kokkulepitud tegevustega, mitte lootusega jätkata kõike tavapäraselt.