Akujaam või generaator – kumb sobib paremini koduseks varutoiteks?

Korteris mõneks tunniks ruuteri ja arvuti töös hoidmine ning maakodus mitu päeva kaevupumbale elektri andmine nõuavad erinevat varutoidet. Esimesel juhul loevad lihtne kasutamine ja vaikne töö, teisel saab määravaks võimalus energiavaru pidevalt täiendada.

Akujaam sobib sageli lühikese katkestuse ja väiksema tarbimise jaoks. Generaatori eelis tuleb esile pikema katkestuse ja suurema energiavajaduse korral, kui selle kasutamiseks on olemas ohutu õueala ja kütusevaru. Ainult seadme võimsusnumbri järgi kumbagi valida ei tasu.

Akujaam ja generaator – mis neil vahet on?

Akujaam salvestab elektrienergia akusse ja annab selle hiljem pistikupesade või muude väljundite kaudu seadmetele. Enne katkestust laadid aku elektrivõrgust täis. Mudelist ja lisavarustusest sõltuvalt saab seda laadida ka päikesepaneelidest või autost. Akujaam ise kütust ei põleta.

Bensiini- või diiselgeneraator toodab elektrit töötava sisepõlemismootori abil. Selle energiavaru on kütus paagis ja kanistris, mitte laetud aku. Töö jätkamiseks tuleb tankida ning täita hooldusnõudeid.

Siin võrdleme kaasaskantavat akujaama ja kodukasutuseks mõeldud teisaldatavat generaatorit. Automaatselt käivituv statsionaarne generaator ning maja püsiv akusüsteem vajavad eraldi kavandamist ja paigaldamist.

Peamised eelised ja puudused

Akujaama saad kasutada toas seadmete lähedal: töö käigus ei teki heitgaase ning mootorimüra puudub. Täiesti hääletu see siiski alati pole, sest jahutusventilaator võib laadimisel või suure koormusega töötades kuuldavaks muutuda. Öösel magamistoas võib ka see häirida.

Generaator teeb mootori- ja väljalaskemüra ning tekitab heitgaase. Ka vaiksem invertergeneraator vajab ohutut välitingimustes kasutamise kohta. Naabrite lähedus ja võimalus kaablid tuppa tuua võivad kasutamist piirata rohkem kui generaatori enda mõõtmed.

Akujaama kasutamine piirdub enamasti laadimise, sobiva väljundi sisselülitamise ja seadmete ühendamisega. Mootorihooldust pole, kuid laetust tuleb kontrollida ning aku vananeb ka vähese kasutamise korral. Generaator vajab muu hulgas õlitaseme jälgimist, juhendikohast hooldust, proovikäivitusi ja kasutuskõlblikku kütust.

Kaasaskantav ei tähenda tingimata kerget. Suure akuga jaama võib olla raske trepist üles viia. Generaatori liigutamisel arvesta lisaks seadmele kütusekanistri ja kaablitega. Võrdle kogukaalu ning seda, kas saad varutoite vajaduse korral üksi kasutuskohta viia.

Võimsus ja tööaeg: aku tühjeneb, generaator vajab kütust

Mõlemal lahendusel peab jätkuma väljundvõimsust korraga töötavatele seadmetele. Akujaamal lisandub teine selge piir: salvestatud energia saab otsa. Suur väljundvõimsus ei pikenda tööaega.

Oletame, et 2 kWh nimimahuga akujaamast jõuab tarbijateni 1,7 kWh energiat (85% nimimahust). Ühtlase 200 W kogukoormusega annaks see umbes 8,5 tundi tööd, 800 W koormusega umbes 2,1 tundi. Need on näite eeldused, mitte ühegi mudeli mõõdetud tulemused. Tegelikku tööaega muudavad kaod, temperatuur ja seadmete muutuv tarbimine.

Kui vajad mahu ja väljundi valimiseks täpsemat arvutust, vaata, kui suurt akujaama sinu seadmetele vaja on. Võrdluses generaatoriga on peamine küsimus aga see, kas akuvaru katab aja järgmise laadimiseni.

Generaatori tööaeg sõltub paagi suurusest, koormusest ja kütusekulust. Kütuse lisamisega saab kasutamist jätkata, kuid see ei tähenda piiramatut katkestusteta tööd: tankimiseks tuleb mootor seisata ja lasta jahtuda, samuti tuleb järgida hooldusvälpasid. Paagitäie tööaja lubadust vaadates kontrolli, millise koormuse juures see kehtib.

Milliste seadmete jaoks kumb sobib?

Ruuter ja arvuti. Väikese pideva koormuse jaoks on akujaam tavaliselt mugavam. Ainult ruuteri pärast generaatori käivitamine tähendab müra ja kütusekulu ka siis, kui elektrit vajatakse vähe. Sülearvuti on lauaarvutikomplektist sageli säästlikum valik. Generaatori puhul kontrolli, et selle väljund sobiks elektroonikale. Kui arvuti ei tohi välja lülituda, kontrolli eraldi varutoite ümberlülituse sobivust: generaatori käsitsi käivitamine katkestust ei väldi.

Külmik. Sobida võivad mõlemad. Akujaam võimaldab külmikut vaikselt toita, kuid pikema katkestuse korral tuleb akut laadida. Generaator aitab energiavaru kütusega taastada. Mõlemal juhul kontrolli kompressori käivitusvajadust; väike keskmine energiakulu ei kinnita, et seade käivitub.

Veepump. Väikese pumba lühiajaliseks tööks võib piisata sobivast akujaamast. Võimsam kaevupump või sage pumpamine kallutab valikut generaatori poole. Kontrolli lisaks käivitumisele toitepinget ja faaside arvu: tavaline 230 V väljund ei sobi kolmefaasilisele pumbale. Püsivalt ühendatud pump vajab läbimõeldud elektripaigaldist.

Veekeetja, pliit ja elektrisoojendi. Lühike kuumutamine võib piisava väljundiga akujaamale sobida, kuid pikaajalisel kasutamisel kulub aku kiiresti. Generaatoriga on suuremat energiakulu lihtsam katta, kui selle pidevast võimsusest piisab. Ka generaator ei tähenda, et saad kogu kodu elektritarbimise muutmata jätta.

Ohutus: generaator ei kuulu tuppa

Kaasaskantav sisepõlemismootoriga generaator peab töötama õues, eemal ustest, akendest, ventilatsiooniavadest ja õhuvõtukohtadest. Suuna heitgaasid hoonetest eemale ning arvesta ka naabrite avade ja tuulega. Garaaž, kelder ega rõdu ei ole sobiv kasutuskoht. Avatud garaažiuks ei tee seal töötavat generaatorit ohutuks.

Heitgaasides leiduv vingugaas on värvitu ja lõhnatu ning võib tappa enne, kui inimene ohust aru saab. Kodune vingugaasiandur on vajalik lisakaitse, mitte luba generaatorit hoonele lähemale tuua. Ilmastiku eest kaitsmine peab säilitama vaba õhuvahetuse; töötavat generaatorit ei tohi sulgeda kuuri või katta tekiga.

Maja juhtmestikku ühendamine vajab pädeva elektriku kavandatud ja paigaldatud varutoitesisendit, sobivat ümberlülitust ning kaitseid. Lahendus peab välistama generaatorist elektri tagasitoitmise avalikku võrku. Tavalise seinapistikupesa või kahe pistikuga kaabli kaudu maja toitmine on ohtlik ega sobi ka hädalahenduseks.

Tankimiseks seiska generaator ja lase mootoril jahtuda. Hoia kütust sobivas taaras, eemal süüteallikatest. Akujaamaga puudub heitgaasioht, kuid seda tuleb hoida kuivas ja tagada jahutus. Valitud koduseadmete paigutust ja ühendamist käsitleb pikemalt akujaama kasutamine elektrikatkestuse ajal.

Ostu- ja kasutuskulud

Akujaama ostuhinda mõjutavad eelkõige aku maht, väljundvõimsus ja laadimisvõimalused. Pikema tööaja ostmine suurema aku või lisaakudega võib algkulu märgatavalt kasvatada. Kasutamisel maksad laadimiseks kuluva elektri eest; aja jooksul lisandub aku kulumine ning võimalik remondi- või asenduskulu.

Generaator võib pakkuda sama ostueelarve eest rohkem pidevat väljundvõimsust, kuid terviklahendusse kuuluvad ka kütus, õli, hooldus, sobivad kaablid ja vajaduse korral elektritööd. Kütusevaru hoidmine nõuab ruumi ja tähelepanu. Harva kasutatavat generaatorit ei saa hoolduseta aastateks lihtsalt nurka jätta.

Võrdle seega sama ülesande kogukulu, mitte ainult seadmete hinnasilte. Mõne tunni sidepidamiseks võib lihtsam lahendus olla väärtuslikum kui odavam lisavõimsus. Mitmepäevase suure tarbimise puhul võib väga suure aku ostmine aga minna ebamõistlikult kulukaks.

Praktiline võrdlustabel

Valikukriteerium	Akujaam	Generaator
Müra	Mootorimürata, ventilaator võib töötada	Mootori- ja väljalaskemüra
Heitgaasid ja kasutuskoht	Heitgaasideta, sobib kuiva siseruumi	Heitgaasid; kaasaskantavat kasuta ainult õues
Energiavaru taastamine	Vajab sobivat laadimisallikat ja aega	Vajab kütust ning tankimispeatust
Pikem suur koormus	Piiriks saab sageli aku maht	Võimalik piisava võimsuse ja kütusevaruga
Hooldus ja valmisolek	Laetuse kontroll, õiged hoiutingimused	Mootorihooldus, proovikäivitused, kütuse kontroll
Teisaldamine	Suurem energiavaru lisab kaalu	Arvesta ka kütuse ja kaablitega
Kulude rõhk	Aku ostuhind ja hilisem vananemine	Ost, kütus, hooldus ja võimalik paigaldus

Kumb valida?

Korterisse vali enamasti akujaam. Generaatorile ei ole tavaliselt ohutut kasutuskohta ning rõdu ei lahenda heitgaasi- ega müraprobleemi. Mõtle läbi, kas vajad vaid sidet ja valgust või ka külmikut. Konkreetse lahenduse hindamiseks saad vaadata näiteks FOSSiBOT F1800 võimalusi koduseadmete toitmisel, kuid vali maht oma vajaduse, mitte mudelinime järgi.

Eramajas lähtu sellest, mida pead töös hoidma. Kui tahad harva esineva paaritunnise katkestuse ajal tööd jätkata, on akujaam lihtne valik. Kui katkestusega kaovad veevarustus ja küttesüsteemi töö ning elekter on pikalt ära, tasub kaaluda generaatorit koos elektriku tehtud ühenduslahendusega.

Pika katkestuse jaoks vali koos seadmega ka varude täiendamise plaan. Generaatorist on kasu ainult seni, kuni saad kütust ja suudad seda hooldada. Akujaam vajab usaldusväärset laadimisvõimalust; Eesti talvine päike ei ole üksi kindel varuplaan. Kui kumbagi varu täiendada ei saa, tuleb tarbimist vähendada või leida muu toimetulekuvõimalus.

Kas akujaama ja generaatorit saab koos kasutada?

Jah, sobiva generaatori 230 V väljundist saab laadida ühilduvat akujaama. Kontrolli, et generaatori pinge, sagedus ja väljundi kvaliteet vastaksid akujaama laadimissisendi nõuetele. Generaatori pidev võimsus peab katma laadimise ja kõik teised samal ajal ühendatud koormused. Vajaduse korral piira akujaama laadimisvõimsust.

Nii saad päeval generaatoriga energiavaru täiendada ja öösel väikeseid tarbijaid akust toita. See vähendab generaatori töötunde ja öist müra, kuid ei taga automaatselt väiksemat kütusekulu: laadimisel ja energia muundamisel tekivad kaod. Generaator jääb ka aku laadimise ajal õue.

Kokkuvõte

Vali akujaam, kui olulisemad on toas kasutamine, lihtsus ja piiratud energiavajadus järgmise laadimiseni. Vali generaator, kui pead pikemalt suuremat tarbimist katma ning saad tagada ohutu asukoha, kütuse ja hoolduse. Vaikse öise varutoite ja pikema katkestuse ühendamiseks võivad need ka teineteist täiendada.